Unistan - suudan ja saavutan

Käisime 26. novembril klassiga loodusõpetuse tunni raames Ülenurme mõisa pargis õppimas. Meid õpetas põllumajandusmuuseumi giid Triinu. Alustuseks tegime õues tutvumisringi, kus igaüks ütles oma nime ja pidi tegema ennast iseloomustava liigutuse. See oli väga naljakas tutvustusring.

Esimene ülesanne oli igalühel valida endale üks lipik, kus oli mingi puu või põõsa kohta midagi kirjas ning siis pidime selle puu sealt pargist üles leidma. Giid rääkis ise nende puude ja põõsaste kohta ka veel mingeid huvitavaid fakte. Saime palju uusi teadmisi puude/põõsaste kohta. Enamuste üks lemmikuid oli see, et kui võtta kuuse kuivand vaiku ja seda närida ( u 7 tundi ) läheb see magusaks ja seda sai vanal ajal närida nagu nätsu ning seda sai kasutada tükk aega. Teiseks lemmikuks oli paljudel põõsas nimega lumemari, sellel olid lummavad valged viljad, millele peale astudes tegid marjad prõksu. Mari ise oli mürgine.

Peale ühte tundi õues olekut läksime kohvikusse, kus pakuti kuuma pärnaõie teed. Kui kõik olid üles soojenenud tegime piltitega toiduahelat: laua peal oli looma pilt ja me pidime panema sinna teise looma pildi, kes sööb teda või mida/keda tema sööb. Lõpetuseks küsis Triinu meie käest küsimusi  õppepäeva kohta. Me hakkasime bussi poole liikuma, et tagasi kooli tulla. Kuid siis tuli välja, et üks õpilane unustas enda puu lipiku tagasi anda. Sel ajal kui ta lipikut tagasi läks viima, käisid teised loomi külastamas. Seal oli lambaid, kitsi ja ka hobuseid. Üks hobune oli aiale väga lähedal nii, et talle sai muru anda kui ka temaga pilti teha. Kui kõik loomad olid üle vaadatud, siis läksime bussi ja asusime kooli poole teele. Oli väga tore õppepäev ja taolisi päevi võiks olla tihedamini.

Teksti panid kirja,

Evelin Keskküla ja Markus Mõttus, 6. klass