Noortetantsupeo „Mina jään“ esimene ettetantsimine on 1.veebruaril. Selleks, et kõik tantsud tuleksid hästi välja, osalesid 4.a klassi tantsulapsed kahepäevases tanstulaagris. Päevad olid täis tantsu, aga nende vahele jäi ka vabaaega. Kahju, et mõni tüdruk jäi haigeks, sest nii pidi mitu poissi üksi tantsima.

Sellistes laagrites on kõige põnevam see aeg, kui päevatöö on tehtud. Saime erinevaid mänge mängida, pidžaamadiskot teha ja pimedatest kooliakendest tähti vaadata. Otsisime ka koolimaja vaimu, kes ilmeslt hoidis meil silma peal, aga ennast ei näidanud. Ja sõpradega jutustada oli palju – kui õpetaja viimased „jututoad“ kukelauluga koos magama suunas, ei jäänud muud üle, kui magamiskottidesse pugeda.

Mõtteid laagrist: nalja sai palju, laagrit võiks olla igal nädalavahetusel, vinge oli öösel koos sõpradega olla, oli põnev, tädi Katrini söögid olid super, see oli üks lemmikuid päevi elus koos oma sõpradega.

Õpetaja jäi tantsijate ja tehtud tööga rahule. Filmisime kõik neli esinemistantsu ja saame veel üle vaadata, mida parandada. Üks tantsupoiss ütles: „Ma tahan ennast parandada ja nii väga ülevaatusest läbi saada!“ – see on meie eesmärk, sest Meie Jääme!