14. märtsil tähistame emakeelepäeva . Eesti keel on eriline selle poolest, et meil on 14 käänet. Paljudes maailma keeltes on neid palju vähem või üldse ei olegi.
Eesti kirjanduses on üks eriline kirjanik Kristjan Jaak Peterson, kes hakkas kõige esimesena luuletama eesti keeles
Mis juhtub, kui panna need kaks erilist nähtust kokku? 8. klassi õpilased Alex, Kenneth, Henri, Hugo, Marcus, Endriko, Kristjan, Angela, Kertu, Eliise ja Ats proovisid eesti keele tunnis järele. Nii saigi valmis luuletus emakeelepäevaks:

14 KÄÄNET KRISTJAN JAAK PETERSONIST

KRISTJAN JAAK sündis 14. märtsil 1801. aastal Lätis.
KRISTJAN JAAGU sünnipäev on emakeelepäev.
KRISTJAN JAAKU peetakse esimeseks eesti luuletajaks.
KRISTJAN JAAGUSSE, tema andekusse ei uskunud tema eluajal keegi.
KRISTJAN JAAGUS oli peidus tubli rännumees, kes kõndis jala 269 km Tartust Riiga.
KRISTJAN JAAGUST on ainsa varandusena meile jäänud 21 eestikeelset luuletust.
KRISTJAN JAAGULE on püsitatud mälestusmärk Tartus ja Riias.
KRISTJAN JAAGUL oli 16-aastasena selgeks õpitud rohkem kui 16 keelt.

KRISTJAN JAAGULT võttis elu tuberkuloos.
KRISTJAN JAAGUKS tahab saada iga algaja luuletaja.
KRISTJAN JAAGUNI jõudis eesti keele rikkus ja kõlavus.
KRISTJAN JAAGUNA oleksin ma kirjutanud tema kõige kuulsamad luuleread: Kas siis selle maa keel /

laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?
KRISTJAN JAAGUTA oleks üks gümnaasium Tartus jäänud ilma nimeta.
KRISTJAN JAAGUGA koos kirjutaks minagi luuletusi eesti keelest.
Emakeelepäevaks mõeldi välja uusi loodusteemalisi sõnu, algklassid näitasid oma kaunimat käekirja , nuputati, kuidas eesti keel võis sündida ning loodi niputamiseks tujukujude abil raamatute pealkirju . Hoiame oma ilusat emakeelt !