2. klassi loodusõpetuses õpitakse Eesti metsades elavaid loomi. Arturi isa Riho on suur loodusesõber. 17. jaanuaril andiski Arturi isa 2. klassile loodusõpetuse tundi kõneledes metsseast, põdrast, karust, kitsest, rebasest ja hundist. Iga looma kohta olid tal kaasas ka seda looma iseloomustavad asjad.
Metssiga. Riho rääkis loo sellest, kui ta läks sea söödamajja viima sööki, siis olid põrsad peitu läinud sööda hunnikusse. Minnes põrsastele liiga lähedale, tahtis emis teda rünnata. Metssea iseloomustamiseks olid kaasas kihvad ja nahk. Metssea kihvad on jahimehe trofeeks. Tavaliselt on metssiga tumepruun. Rihol kaasas olnud nahk oli hele –ja tumepruun.
Pruunkaru. Näitamiseks oli kaasa võetud küünistega karunahk ja karu kolju. Lapsed said teada, et karu ei magagi päris talveund. Ta tõuseb vahel üles ja teeb pesa ümber tiire. Karu ei murra enne saaki maha. Ta võtab käppadega saakloomast kinni ja hammustab tolle selgroo katki. Nii ei pääse saakloom põgenema. Alles seejärel sööb karu saaklooma ära.
Põder. Põdral on metsas erinevaid vaenlasi (karu, hunt). Põdra sabal olevat valget osa nimetatakse peegliks. Rihol olid kaasas suured sarved, mida lastele näidata. Põder laseb sarved maha talve algul ja kasvatab kevadel uued. Kui isapõder tahab emast põtra endale saada, siis isapõdrad võitlevad ja panevad aeglaselt sarved kokku ning lükkavad üksteist. Nii nad teevad selgeks, kes on tugevam.
Kits. Kitse lapsed on algul tähnilised. Nende ema peidab lapsed põõsasse või võssa, et vaenlased poegi ei leiaks. Kitse lapsi on tavaliselt 1-3. Väga harva ka 4. Valget värvi kitsed on väga haruldased. Arturi isal oli kaasas ka kitsesarved, mida lapsed said uurida.
Hunt. Hunt on raipesööja. Mõned kutsuvad teda ka metsasanitariks. Rihol oli kaasa võetud hundi pealuu. Ilmatsalus on loomade kaitseala. Varem oli seal 4 hunti, kuid nüüdseks on alles jäänud vaid 2 hunti – emane ja isane. Eelmisel aastal kutsikaid ei olnud, kuid jahiselts loodab, et sel aastal hundid saavad kutsikaid.
Rebane. Ka rebase pealuud sai uudistada. See oli väiksem kui hundil. Rebased kasutavad pesana maha jäetud mägra urge. Saba on rebasel tasakaalu hoidmiseks, et kui ta nina ees hiiri püüab, siis ei kaotaks tasakaalu.
Loodusõpetuse on tund oli vahva ja meeldejääv. Aitäh Arturi isale, kes tuli oma tarkusi meiega jagama!
