Kahel teisipäeval on meil külas Veronika ja tema suur sõber Glory. Veronika on vaegnägija ning Glory tema juhtkoer, kes tuli Veronika ellu siis kui naine enam päris üksi hakkama ei saanud. Nüüdseks on koos oldud peaaegu kuus aastat.

Veronika sõnul läks päris kaua aega enne kui neist Gloryga head koostööpartnerid said. Koer oli väga energiline ja ei tahtnud alguses sugugi sõna kuulata. Teda huvitas kõik mis peaks ühe juhtkoera ükskõikseks jätma: pallid, veerevad kivikesed, majadel olevad lipud, väikesed lapsed, teised loomad ja linnud. Glory on labrador ja armastab väga vett. Siiani on Veronikal raske koeraga jõe ääres käia, sest vesi tundub loomale nii kutsuv. Algusaegadel juhtus üsna tihti, et Veronika leidis end kusagil võõras kohas kuna koer arvas, et see kuhu tema läheb on palju põnevam kui Veronika valitu.

Veronika on ka väga musikaalne ja esitas kandlel lastelegi laulu, millele kõik võisid kaasa laulda.

Veronika ja Glory käivad hea meelega lastel külas, et tutvustada end ning vaegnägija eluolu.

Meil on hea meel, et Veronika, Glory ning Veronika teine hea abiline Katrin said meile külla tulla. Ilmatsalu koolipere soovib Veronikale ja Gloryle palju põnevaid ettevõtmisi!