Ilmatsalu Põhikool
Palun oota
Ilmatsalu
Põhikool
Unistan - suudan ja saavutan

17. sajandi teisel veerandil hakkasid kujunema eeldused talurahva hariduse edendamiseks Eestimaal. Pastoreid kohustati saatma super-intendendile kirjalikke aruandeid talurahva katekismuseoskusest. Eesti hariduselu kujunemisele aitasid kaasa ka mõisnikud.

1687. – 1688. aasta talvel tegutses mittetäielikel andmeil Liivimaa kubermangu Eesti alal kokku 38 kooli (Andersen, I. Eesti kooli ajalugu. 1. köide, lk149).

Kooliajaloolane L. Andersen on kirjutanud, et lugemise selgeksõppimine võttis aega 2- 3 talve. Koolitööst vabakslaskmine sõltus pastori otsusest koolikatsumisel. Kus koolilapsi palju, seal käisid ühel päeval koolis poisid ja teisel tüdrukud. Hõredalt asutatud piirkondades ööbiti ja õpiti koolimajas esmaspäeva lõunast laupäeva lõunani.

Esimene teade Tähtvere valla Ilmatsalu kooli tegevusest pärineb 1775. aastast. Tähtveres on kooliharidust antud veel Vorbuse koolis, Tähtvere algkoolis, Rõhu koolis, Nõgiaru koolis, Pihva koolis, Kardlas ja Rahingel. Rahinge kool on Tähtvere mõisa maadel asunud koolidest kõige pikema tegutsemisajaga (kuni 1. septembrini 1988). Eesti Ajaloo Arhiivi andmetel on Tähtvere vallal tehtud talurahva lastele koolihariduse andmisega algust 18. sajandi viimasel kolmandikul. Tartu-Maarja kihelkonna koolide loetelus on Rahinge külakool 1768. aastast. Koolis õppis 11. mai 1768. a visitatsiooniprotokollis märgitult 12 last.

Tähtvere mõisa omanik andis 1833. aastal eesti talupoegade lastele võimaluse algõpetuse saamiseks. Lapsi õpetas lugema kirjaoskaja rehepapp küla rehetoas. Mõisnik vabastas töötasuks rehepapi teoorjuse kohustusest talveajaks, kui toimus õppetöö. Kooli kütteks anti hagu.

Talurahvakoolide 1842.-1848.a aruandest koolimajade arvu ja seisukorra kohta võib lugeda, et Rahinge koolis õppis 38 õpilast. Rehehoone, kus asus koolituba, oli 25 sülda pikk 2,5 sülda lai. Koolikonvendi 1853. aasta aruanne Tähtvere mõisa maadel asunud 5 külakooli kohta pajatab: Rahinge koolimaja on uus. Koolimeister on Ado Klement. Igapäevakoolis õpib 6 poissi ja 5 tüdrukut, koduõpetust saab 5 poissi ja 4 tüdrukut. Lisaks lugemisele, katekismusele ja piibliloo tundmisele ning laulmisele oskasid 4 last ka kirjutada ja rehkendada. 1884.a täienes Rahinge kooli õppetöö vene keele õpetamisega. Kuna tookordne vana õpetaja ei osanud vene keelt, võeti tööle vene keelt valdav õpetaja. Seoses sellega, et Tähtvere vallas hakati 1900.-1903. aastatel talusid päriseks ostma, valimis endise karjalauda asemele uus koolimaja. Kõrvalhooned ehitati uue koolimaja läänepoolsele põllule. Koolis oli õpilaste arv 1894. a 33 poissi ja 23 tüdrukut. Veel on aruandest lugeda: koolimajas on 3 ruumi, üks klassituba on puupõrandaga. Põrandat pestakse kolm korda aastas. Õppevahendeid on koolil alljärgnevalt: 8 raamatut, 54-raamatuline õpperaamaatukogu maksumusega 5 rbl. 45 kop, 4 pilti, 3 kaarti, viiul. 1899-1923.a oli Rahinge kooli õpetajaks kihekonnakooli haridusega Mart Pauska. Õppeöö oli kakestatud 7. jaan – 24. jaan 1913, kuna vallavalitsus ei andnud koolile puid. Õppetöö kestis 107 koolipäeva.

1921.a muudeti kool 4-klassiliseks, 1923.a 6-klassiliseks. Koolimaja juurdeehitamistöödega alustati 1933.a ja lõpetati 1935.a. 1961.- 62. õppeaastal muudeti Rahinge kool 8-klassiliseks. 1962. a suvel alustati koolimajale 2. korruse pealeehitamist. 1985.- 86. õppeaastal oli koolimaja ruumiline ehituslik võimsus ammendatud. Õpilaste arv koolis oli aasta-aastalt kasvanud. 1988. aastal lõpetas kool oma tegevuse.

Õpilaspere kolis Ilmatsallu, uude Ilmatsalu 9.klassilisse kooli, tänasesse Ilmatsalu Põhikooli.

Top